Räätsamatk on puhkus

Matkajuhi rabamatkad on mõeldud puhkamiseks ning avastamiseks. Tegime marsruudid nii, et matkaja näeks kõike põnevat, mida piirkond pakub. Teekonna pikkused on mõõdukad – just nii parajad, et säiliks parimad emotsioonid.

Räätsamatk on mugav

Külaliste mugavus on meile tähtis. Matkad algavad ja lõppevad lõkkeplatsidel. Et oleks hea parkida, toimetada, hiljem muljetada ning lõkke ääres keha kinnitada. Kasutame räätsasid, mida saab kiirelt jalga panna ja ära võtta. Keha toetamiseks mätastel on erilised suurte rõngastega matkakepid. Jalgade kuivana hoidmiseks pakume sääriseid. Lastele on lasteräätsad.

Hool. Meie käest saate infot riietuse ja olude kohta, ka kohelesõidu juhised. Matkajuhid pakuvad igakülgset tuge, hoolt ja teadmisi oma külalistele. Tulge meie rabamatkadele!

Mitmekülgsus. Vali räätsmatk Harjumaal, Ida-Virumaal või Põlvamaal, meil on põnevaid rabamatkasid pakkuda üle Eesti. Küsi pakkumist!

Meenikunno raba räätsamatk. Põlvamaa

Pikkus: 4-5 km, 2-3 tundi
Hind: täiskasvanud 200 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 20 € in.
lapsed (6-16a) 200 € (kuni 13 inimest), iga järgnev 15 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Meenikunno on üks Lõuna-Eesti põnevamaid rabasid. Ulatuslikke laugastike asemel laiuvad siin laukajärved, kõrged soosaared on ümbritsetud langatuslehtritest ning sootüübid on väga varieeruvad – lagerabast kuni metsarabani. Vaata Meenikunno räätsamatka kohta rohkem

Meelva raba räätsamatk. Põlvamaa

Pikkus: 4-5 km, 2-3 tundi
Hind: täiskasvanud 200 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 2 € in.
lapsed (6-16a) 00 € (kuni 13 inimest), iga järgnev 15 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Meelva on rohkete saartega Põlvamaa raba, mis peidab rikkalikult erinevaid pinnavorme. Siit ei puudu laukad, õõtsikud ega suuremad järved. Ka rabasaarte suurus kõigub tibatillukestest hiiglaslikeni, üksiksaartest-saarestikeni, “uppuvatest saartest” soo kohal kõrguvate küngasteni. Ka saarte nimed on kirjanduslikud ja kusagilt mujalt tuttavad: Tammsaarõ, Naissaarõ.

Valgesoo raba räätsamatk. Põlvamaa

Pikkus: 4 km, 2 tundi
Hind: täiskasvanud 200 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 20 € in.
lapsed (6-16a) 200 € (kuni 13 inimest), iga järgnev 15 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Valgesoo on Põlvamaa väikseim, kuid põnevaim raba. Laiudes 330 hektaril, peidab ta endas väikeseid soosaari, sipelgakolooniaid, metsloomade varjepaiku.

Kuresoo ja Suursoo raba räätsamatk. Põlvamaa

Pikkus: 5 km, 2-3 tundi
Hind: täiskasvanud 200 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 20 € in.
lapsed (6-16a) 200 € (kuni 13 inimest), iga järgnev 15 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Kujutlusvõimet õrritav räätsamatk viib euroopa ja slaavi kultuuride piirimaile, Eesti-Vene piirisoosse. Selles hämmastavalt eripalgelises Lämmijärve soostikus rändame mööda mitmekesiseid maastikke ja elupaiku.

Koitjärve raba räätsamatk. Harjumaa

Pikkus: 4-5 km, 2-3 tundi
Hind: täiskasvanud 300 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 26 € in.
lapsed (6-16a) 300 € (kuni 18 inimest), iga järgnev 16 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Raba mis on säilinud kõige ürgsemas vormis. Uhked laukad ja soojärved vahelduvad rabasaartega, kõrgest rabarinnakust voolab välja oja. Siin pole küll vaatetorni ega laudteed, kuid see ainult suurendab soovaikust.

Kakerdaja raba räätsamatk. Harjumaa

Pikkus: 4-5 km, 2-2.5 tundi
Hind: täiskasvanud 300 € (kuni 10 inimest), iga järgnev 26 € in.
lapsed (6-16a) 300 € (kuni 18 inimest), iga järgnev 16 € in
Lisateenused: kummikute rent, matkaeine, elamustoitlustamine

Kakerdaja on lausa legendaarne raba. Oma nime on ta saanud järvekaurilt, kes on osav sukelduja, kuid kehv kõndija. Ilu ja hea ligipääsetavuse tõttu on raba olnud läbi aastakümnete üks tuntumaid Põhja-Eesti soodest.

Viru raba räätsamatk. Harjumaa

Viru raba on silmapaistvalt mitmekülgsete maastike, laugaste, kõrgsoo siilude ja älveste segu. Elamuslikkust lisab soo keskel seisvasse vaatetorni ronimine ja avaneva vaate nautimine.

Männiku raba räätsamatk. Harjumaa. Tallinn

Ergastav räätsamatk Tallinna piiril laiuvale rabale. Matkame giidi saatel ehedal arktilisel tundramaastikul. Liigume jässakate mändidega metsarabalt lagerabale, uudistame soolaukaid, ületame ojasid ning puhkame jalga rabasaarel.

Kõnnu-Suursoo raba räätsamatk. Harjumaa

Kõnnu Suursoos valitseb eriline atmosfäär. Oosidevahelisel hiidvaagnal lebav järv on aastatuhandete jooksul rabastunud. Selle valgusküllase soo pind on tihedalt täis pikitud laugastega. Kaunis panoraamvaade männi (bonsaidega) ehitud muinasjutumaastikule avaneb soo keskel kõrguvast vaatetornist.

Sünnipäev rabamatkaga

Hind: al. 20 € täisk., 15 € laps (6-16a)
Lisateenused: kummikute rent, saun, majutus, matkaeine, elamustoitlustamine

Viime sünnipäevalised meeldejäävale sünnipäeväevamatkale rabas. Matka lõpetame lõkke ääres. Siin võib sünnipäevalapsele laulda ja kingid üle anda. Järgneval elamustoitlustamisel saab hubases õhustikus muljeid vahetada ning aega veeta. Matkad üle Eestis. Küsige pakkumist!

Tõlinõmme raba räätsamatk. Harjumaa

Tõlinõmme on kultuurmaastike keskele peitunud oaas. Vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast on Tõlinõmmes asuv raba ja järv avastamist vääriv looduse pelgupaik. Tõlinõmme järv oli enne Teist maailmasõda Eesti olulisemaid linnujärvi. Kuid veetaseme alandamise tõttu 1937. aastal, on järv linnuvaeseks jäänud. Kuid siiski võib kevaditi kohata siin tuhandeid ülelennul puhkavaid hanesid. Maastikukaitsealal asub ka Vääna ehk Tõlinõmme kurisu, kuhu voolab Tõlinõmme järvest algav Kuriste oja. Kaitseala võtab enda alla 407 ha. Soost napilt 500 m kaugusel asuvad I ja II maailmasõja aegsed blindaažid, punkrid ja kaevikud.

Aabla raba räätsamatk. Harjumaa

Aabla raba (Keikkamäe soo) on Läänemerest, ajaloolistest kaluriküladest ja luidetest ümbritsetud oaas Juminda poolsaare südames.

Plaaniliste matkade kalender. Kliki!

Räätsamatkade/rabamatkade kohad. Kliki!

Mis on räätsad ehk rajad?

Räätsad vanasti

Kõik uus on hästi unustatud vana. Algselt vitstest ja naharibadest valmistatud rajad aitasid esivanematel pidada

sidet sootaguste küladega, korjata laukasoost marju ning teha soosaartelt heina. Vihmastel suvedel, kui soo oli vett triiki, kinnitati räätsad ka hobuste kapjade külge, et hein lohistiga kuivale vedada.

Talvel kuulusid räätsad jahimeeste varustusse. Kartmata läbivajumist, sai nõnda hõlpsasti üle lumehangede ja õhukese jääga jõgede. Räätsadel kõndimine on põnev vanaaegne liikumisviis. Lugege räätsade ajaloost.

Uuema aja räätsad

Toodetakse tehismaterjalidest (plastikust, kunstnahast). Erinevalt endisaegsetest, on nende jalgapanek kiire ja liigendid muudavad astumise mugavaks. Talla all asuvad jäänaelad ja ninas paiknevad küünised tagavad suurepärase haakuvuse.

Räätsad kaitsevad (pinnast) ja kannavad.
Räätsad ehk rajad ehk lumekingad võimaldavad liikuda nii kohevas lumes, hangevaaludes, libedatel kallakutel kui ka klaassiledal järvepinnal.
Räätsadel pääsed sinna, kuhu muidu ei pääse.

Räätsamatk on lahe. Tõmmake jala otsa säärised, kinnitage räätsad, võtke matkakepid ja suunduge giidiga laugastikku. Kuulake jutte soomuumiatest, taimede, loomade mõistatuslikust elust rabas, jälitage jäljeridu, kuulake vaikust. Räätsamatk annab selguse paljudele küsimustele, nagu: miks Eestis pole üleujutusi? Kust tuleb joogivesi? Kas linnud kasutavad tööriistu? Mitu tsisterni vett mahub soo hektarile? Kas sipelgate intellekt ületab inimese oma?

Mida räätsamatkale selga – jalga panna? Mida kaasa võtta?

Talviseks räätsamatkaks riietuge kihiliselt: alussärk, kattesärk, fliis, kapuutsiga tuultpidav jope, jalas pikk aluspesu, tuultpidavad püksid, niidisokk, villane sokk, madal talvesabaas või matkasaaba; peas müts-peab varjama kõrvu ja kaela; käes paksud kindad; kaelas sall).

Jalanõud. Sobivad vettpidavad, kinnised, tugeva kanna ja kõrge kontsata (madala tallaga) saapad. Plätud, avatud kannaga matkatossud ja kõrge kontsaga tänavasaapad ei sobi, sest nende külge ei saa räätsa kinnitada. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
Peakate. Räätsamatkal kandmiseks on sobiv kanda suvel pearätti või laia serva ja lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate annab varju päikese, vihma ja putukate eest. Sügis-talvel ja varakevadel on mõistlik kanda nokaga mütsi. See kaitseb pead, kõrvu ja kuklaosa vihma ja külma tuule eest. Loomulikult sobivad ka kootud ja karusnahksed peakatted.
Kindad. Kindad on vajalikud matkadel mis toimuvad ajavahemikust septembrist-aprillini.
Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
Varusokid ja jalanõud märjakssaamise puhuks.
Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.
Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l)

Kuidas kaitsta näo ja käte nahka talvematkaks? Matkajuhi ajaveebist
Kuidas riietuda talvematkaks? (Matkajuhi ajaveeb)