Matkajuht.ee

Räätsamatkad

Räätsamatk on puhkus.

Meie rabamatkad on mõeldud puhkamiseks ning avastamiseks. Tegime marsruudid nii, et matkaja näeks kõike põnevat, mida piirkond pakub. Teekonna pikkused on mõõdukad – just nii parajad, et säiliks parimad emotsioonid.

Räätsamatk on mugav.

Külaliste mugavus on meile tähtis. Matkad algavad ja lõppevad lõkkeplatsidel. Et oleks hea parkida, toimetada, hiljem muljetada ning lõkke ääres keha kinnitada. Kasutame räätsasid, mida saab kiirelt jalga panna ja ära võtta. Keha toetamiseks mätastel on erilised suurte rõngastega matkakepid. Jalgade kuivana hoidmiseks pakume sääriseid. Lastele on lasteräätsad.
Hool. Meie käest saate infot riietuse ja olude kohta, ka kohelesõidu juhised. Matkajuhid pakuvad igakülgset tuge, hoolt ja teadmisi oma külalistele. Tulge meie rabamatkadele!

Meenikunno raba räätsamatk. Põlvamaa. Leevi
Valgesoo raba räätsamatk. Põlvamaa. Kiidjärve
Kuresoo ja Suursoo raba räätsamatk. Põlvamaa. Värska
Koitjärve raba räätsamatk. Harjumaa. Pillapalu
Kakerdaja raba räätsamatk. Harjumaa. Jäneda
Viru raba räätsamatk. Harjumaa. Kõnnu
Männiku raba räätsamatk. Harjumaa. Tallinn
Kõnnu-Suursoo raba räätsamatk. Harjumaa. Kemba
Sünnipäev rabamatkaga
Tõlinõmme raba räätsamatk. Harjumaa
Aabla raba räätsamatk. Harjumaa
Meelva raba räätsamatk. Põlvamaa

Mis on räätsad ehk rajad?

Räätsad vanasti

Kõik uus on hästi unustatud vana. Algselt vitstest ja naharibadest valmistatud rajad aitasid esivanematel pidada
sidet sootaguste küladega, korjata laukasoost marju ning teha soosaartelt heina. Vihmastel suvedel, kui soo oli vett triiki, kinnitati räätsad ka hobuste kapjade külge, et hein lohistiga kuivale vedada.
Talvel kuulusid räätsad jahimeeste varustusse. Kartmata läbivajumist, sai nõnda hõlpsasti üle lumehangede ja õhukese jääga jõgede. Räätsadel kõndimine on põnev vanaaegne liikumisviis. Lugege räätsade ajaloost.  

Uuema aja räätsad

Toodetakse tehismaterjalidest (plastikust, kunstnahast). Erinevalt endisaegsetest, on nende jalgapanek kiire ja liigendid muudavad astumise mugavaks. Talla all asuvad jäänaelad ja ninas paiknevad küünised tagavad suurepärase haakuvuse.

  • Räätsad kaitsevad (pinnast) ja kannavad.
  • Räätsad ehk rajad ehk lumekingad võimaldavad liikuda nii kohevas lumes, hangevaaludes, libedatel kallakutel kui ka klaassiledal järvepinnal.
  • Räätsadel pääsed sinna, kuhu muidu ei pääse.
Räätsamatk on lahe. Tõmmake jala otsa säärised, kinnitage räätsad, võtke matkakepid ja suunduge giidiga laugastikku. Kuulake jutte soomuumiatest, taimede, loomade mõistatuslikust elust rabas, jälitage jäljeridu, kuulake vaikust. Räätsamatk annab selguse paljudele küsimustele, nagu: miks Eestis pole üleujutusi? Kust tuleb joogivesi? Kas linnud kasutavad tööriistu? Mitu tsisterni vett mahub soo hektarile? Kas sipelgate intellekt ületab inimese oma?

Mida räätsamatkale selga – jalga panna? Mida kaasa võtta?

Talviseks räätsamatkaks riietuge kihiliselt: alussärk, kattesärk, fliis, kapuutsiga tuultpidav jope, jalas pikk aluspesu, tuultpidavad püksid, niidisokk, villane sokk, madal talvesabaas või matkasaaba; peas müts-peab varjama kõrvu ja kaela; käes paksud kindad; kaelas sall).
  • Jalanõud. Sobivad vettpidavad, kinnised, tugeva kanna ja kõrge kontsata (madala tallaga) saapad. Plätud, avatud kannaga matkatossud ja kõrge kontsaga tänavasaapad ei sobi, sest nende külge ei saa räätsa kinnitada. Jalanõude sisse on soovitav panna paksem sokk, mis hoiaks ka märjana sooja.
  • Peakate. Räätsamatkal kandmiseks on sobiv kanda suvel pearätti või laia serva ja lõuapaelaga matkamütsi. Selline peakate annab varju päikese, vihma ja putukate eest. Sügis-talvel ja varakevadel on mõistlik kanda nokaga mütsi. See kaitseb pead, kõrvu ja kuklaosa vihma ja külma tuule eest. Loomulikult sobivad ka kootud ja karusnahksed peakatted.
  • Kindad. Kindad on vajalikud matkadel mis toimuvad ajavahemikust septembrist-aprillini.
  • Pealisriietus. Fliis + vihmakindel jope või vihmakeep.
  • Varusokid ja jalanõud märjakssaamise puhuks.
  • Joogivesi ja energiakontsentraadid. Kaasavõtmiseks võib soovitada tavalist pudelivett ning šokolaadi, müslibatoone ja pähkleid. Külma ilma puhul oleks kasu termosetäiest kuumast teest.
  • Väike seljakott isiklike asjade jaoks (suurusega kuni 35 l)

Kuidas kaitsta näo ja käte nahka talvematkaks? Matkajuhi ajaveebist
Kuidas riietuda talvematkaks? (Matkajuhi ajaveeb)