Setomaa – Matkajuht

Eesti sõjaajalugu ja kaunid metsamaastikud. Petseri Lõunalaagri matkarada Setomaal

Levo — Thu, 06 Feb 2025 13:22:45 +0000

Kauge aja järelkaja

Setomaal, Saatse ja Matsuri vahel, Voropi külas (kliki kaardile). Tartu poolt tulles keerake peale Karisillat Koidula piiripunkti peale. Piiripunkti lähedases asulas, Matsuris, tuleb pöörata vasakule (suunaviit “Lõunalaagri matkarada”) ja sõita u. 4 km. Jääb kohe kruusatee äärde ning parkla on hästi märgatav. Raja pikkus on 2,3 km, rada on hästi tähistaud, läbitav kerge jalanõuga.

On vähe kohti, kus piiri peal olek oleks nii tuntav kui siin, Voropi küla lähistel Setomaal. Seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses. Ühest küljest on Vene piirini siin napilt 400 meetrit ning kuulda on Petseri linnakära, teisest küljest õhkub loodusesse kasvanud laagrivaremetest ühtaegu nii romantikat kui ka traagikat. Milline on selle koha taust?

Peale Vabadussõja lõppu ostis Eesti Vabariigi kaitsevägi külakogukondadelt ja talumeestelt kokku kümneid ruutkilomeetreid maid ning rajati 2 välilaagrit: Värskasse Põhjalaager ning Voropi ja Rääptsuva küla maadele Lõunalaager. Teid pidi on nende vahemaa pea 20 km.
Sektoriteks jaotatud künklik, ojadest ja soodest lõhestatud maastik (praegune Mustoja kaitseala) pakkus sõjaväemanöövrite läbiviimiseks tänuväärseid võimalusi. Petseri jaamas seisvad soomusrongid ja kahurvägi sai harjutada laskmist polügooni tulealadele. Sealt süttinud metsast sai alguse ka Lutepää liiviku areng.

Kuni 1940. aastani oli laager ka seltsielu keskpunkt, sest õhtust rivistust vaatama ja hilisemaks tantsuõhtuks kogunes peltvaatajaid ja lõbutsejaid nii ümberkaudsetest küladest kui ka Petseri linnast. Heakorrastatud, paisjärve ja kaarsildadega, nägusa arhitektuuriga ohvitseride küla, ehk “Siidisukk”, oli eeskujuks ümbruskonna rahvale.
Peale “rahvavõimu” saabumist küüditati 263 ohvitseri “täiendõppuste” sildi all Siberisse ning okupatsiooniaastatel käis laager Saksa ja Nõukogude vägede vahel käest-kätte kuni sõja järel 1950 aastate lõpus lasti lõplikult laguneda.
Veel 1990. aastal viidi siin läbi Nõukogude armee õppusi. Kontrolljoone kehtestamise järel on valitsenud siin aastakümneid vaikus, kuni Toomas Valgu eestvõttel ja RMK rahastamisel rajati siia laagrielu tutvustav rada.
Matkarada on hästi tähistatud, eksimisvõimalust pole. Kohe esimese 100 läbimise järel leiate end paisjärve ääres, nägusalt lõkkeplatsilt. Siin võib teha väiksese uudistamispausi ning seejärel ringiga edasi liikuda. Külasta ka Värska kandis asuvaid Õrsava matkarada ning Pikalombi matkarada

Mida siin veel teha võib?

Räätsamatk Kure- või Suursuus, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, elektriratta matkad, tõukekelgumatkad, kanuu-, süstamatk Piusa jõel. Mida huvitavat Värskas teha?

Piusa koopad. Matkarada

Levo — Thu, 06 Feb 2025 12:11:17 +0000

Mõhnad, kraatrid, kaevikud ja koopad.

Ja selle keskel kauneim Lõuna-Eesti mets, mida eales nähtud. Looklev rada juhatab muuseumikoopa juurest kuni 4-kilomeetrisele lõõgastavale ringkäigule valgusküllasesse samblikuvaibaga summutatud männikusse. Et Piusa kant pole maailma sündmustest eemal seisnud, sellest jutustavadki need konarused maapinnas. Muiste pidanud eestlased siin kandis ordumeestega lahinguid, Rootsi sõja ajal kaotanud kuningas siia lahingus oma kuldkiivri, Vabadussõjas peatunud Piusa jaamas soomusrongid ning Teises maailmasõjas kaevatud Piusa liivasesse maasse kaevikuid ning punkreid. Enim on Piusa pinda muutnud liivakaevanduse käigud. Mitmete infotahvlitega ja hästi nähtav rada kulgebki reljeefsel pinnal koopakraatrite ja kaevikuliinide vahel. Kiika üle käsipuu lehtriavadest sisse: veel praegugi võid näha põhjatut sügavust ja koopalagesid hoidvaid sambaid. Siitkaudu lendavad oma koju ööbima nahkhiired. Sügiseti kubiseb metsaalune seentest ja pohladest.
Mida siin veel teha võib?

Võta ette Piusa elektritõukerattamatk jalgsimatkad, elektriratta matkad, tõukerattamatkad, valguskelgu matkad, tõukekelgumatkad,

Asukoht. Pargi auto Piusa külastuskeskuse juurde, küsi vajaduse korral lisateavet muuseumikoobastiku infomajast ning jalutuskäik võib alata. Raja läbimiseks kulub paar tundi. Sobilik marsruut koguperematkaks.

Salapärase Setomaa matkaradadel – Õrsava matkarada, – uhke kultuur ja ajalugu

Levo — Thu, 06 Feb 2025 08:26:15 +0000

Õrsava matkarada (5 km) Värskas. Mõnus jalutuskäik Setomaa ajalukku.

Õrsava matkarada Värskas annab hea ülevaate Setomaa loodusest, minevikust ja olevikust. Mõnus, ladus ja rada kulgeb ümber selle pikalt maismaasse kiilduva Pihkva järve lahe. Lahe ümaraks laienenud tippu kutsutakse küla nime järgi Õrsava järveks. Esimene osa teekonnast annab väikese ülevaate ajaloost, teine loodusest.

Rajale on kõige parem saada Värska külastuskeskuse (kindral Reegi maja) juurest. Samas on parkla, WC-d, infotahvlid. See on ringrada, millel on võimalik teha väiksemaid ja suuremaid kõrvalepõikeid huvitavate objektide juurde, mis rajajoonest välja. Mine rajale päripäeva (järv paremal käel).

Alustad niisiis matka kindral Reegi maja juurest. See ja teised järveveerul paiknevad majad on 1926. aastal Eesti kaitseväe poolt rajatud ehitised. Kunagi paiknesid Värskas ja Värska ümbruskonnas ratsa- ja kahurväelaste väljaõppelaagrid ning polügoonid. Lahe ääres, vaatega järvele ehitati kõrgemate ohvitseride elamud. Praeguseks on need taastatud (kindral Reegi majast on saanud Värska Külastuskeskus). Lisateavet saad infotahvlilt.

Mitte kaugel kindralite elamutest paikneb kordatehtud rand ja esimene Värska vee puurkaev. Põnev on teada saada, et mineraalvesi paikneb 400 m sügavusel nii suure rõhu all, et puuraugu avamisel tõusis veesammas 20 m kõrgusele. Muudki huvitavat mineraalvee kohta kirjeldab infotahvel. Edasi möödub teekond lauluplatsist ja keerab üle Mustojaoja viiva silla järve teisele kaldale. See oli teekonna pöördepunktiks. Tagasitee on vaheldusrikas, kulgedes järveäärset männimetsa pidi. Rada ületab sildu, möödub RMK Värska puhkemajadest (suplemisvõimalus) ning RMK Luige metsamajast.

Peale 4 kilomeetri läbimist jõuad Värska-Tartu maanteele. Tee parempööre, ületa laht mööda maanteesilda ja nüüd võid teha lõunasöögipeatuse Verska Restos või Seto Man kohvikus, seejärel valida kas suundud Värska sadama juurest puitpromenaadile, et võtta ette pikem ring ajaloolisesse Värskasse või keerad tagasi, viskad pilgu Vabadussõja sambale ja liigud Seto Man Puhkekeskuse tagant mööda terviseväljakut Reegi maja suunas.

Värska lähedal on ka piiriäärne pikem matkarada – Pikalombi matkarada (9 km), ning Petseri Lõunalaagri matkarada (2,3 km). Võid külastada neid täielikuma ülevaate saamiseks Setomaast ja piiripealsest elust

Mida siin veel teha võib? Räätsamatk Kure- või Suursuus, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, valguspaadi matkad, valguskelgu matkad, elektriratta matkad, tõukekelgumatkad,kanuu-, süsta- või parvematk Võhandu jõel

Asukoht. Asub Värska vallas. Kui tuled autoga, alusta Värska külastuskeskuse (Reegi maja) juurest. Raja lähedusse saab ka liinibussiga Tallinnast, Tartust, Võrust, Põlvast (peatus “Värska”). Rada on läbitav ka tõukerattaga. Jõukohane kõigile. Rada tähistatud puidust suunaviitadega.