Kanuumatk – Matkajuht

Kanuu Tahe Aqua Avant

Levo — Fri, 07 Feb 2025 14:25:51 +0000

Kanuu ehitus ja mõõdud

Tahe Aqua Avant on lamedapõhjaline, kolmele inimesele mõeldud plastikust kanuu, mis sobib ideaalselt nii rahulikuks kulgemiseks kui ka veidi voolukamates vetes sõitmiseks. Kanuu nina ja ahtriosa katab vahetatav kaitse, mis aitab vähendada kulumist ja pikendab paadi eluiga. Keskel on mugav iste ning mõlemal küljel asuvad lisatranspordisangad, mis muudavad kanuu kandmise ja veeskamise tunduvalt lihtsamaks.

Kanuu pikkus on 442 cm, laius 86 cm ja kaal vaid 36 kg – üllatavalt kerge oma klassi kohta. Võrreldes seni Matkajuhis kasutusel olnud Tahe Marine “Jüriga” on Avant küll 48 cm lühem ja 4 cm kitsam, kuid selle head püstivus ja juhitavus on teinud temast matkajuhtide lemmiku.

Omadused ja juhtimine

Avant on loodud mugavuseks. Istumine on mõnus – eriti tänu meie spetsiaalselt tellitud võrkistmetele, mis ei kuumene päikese käes ega muutu märjaga libedaks. Kanuu juhitavus on lihtne, ta reageerib hästi, mis teeb selle ideaalseks ka algajatele. Ka suunamuutused on kerged ning manööverdamine voolavas vees on tänu kahele põhjasisesele kiilule sujuvam ja turvalisem. Erinevalt ühe väljaulatuva kiilu lahendusest, ei jää Avant nii kergesti kividesse kinni ning sobib hästi ka madalamates vetes sõitmiseks.

Paadi valmistamisel on kasutatud kolmekihilist polüetüleenplastikut. Välis- ja sisekihiks on tugev HDPE-plast, mille vahel on kärgjas vahtkiht – see teeb paadi ühtaegu kergeks, jäigaks ja vastupidavaks.

Mille poolest eristub?

Tahe Aqua Avantil on erinevaid versioone, kuid Matkajuhi kasutuses olevad mudelid on tehtud eritellimusel. Meie omad on umbes 7 kg kergemad kui tavalised polüetüleenist Tahed. Mis tähendab, et neid on lihtsam transportida, vette lasta ja isegi üksi käsitleda. Ning nagu mainitud – plastikistmete asemel kasutame mugavaid võrkistmeid. Vahe on tuntav juba esimesel kilomeetril!

Kellele sobib ja kus kasutada?

Sobib kõigile – alates esimest korda aeru kätte võtvatest peredest kuni kogenud matkajani, kes hindab kergust ja kindlust. Avanti kandevõime on piisav kolmele täiskasvanule ja varustusele – näiteks telk, kuivkott, tünn ja muud tarvikud mahuvad kenasti peale.

Sobib hästi Eestimaa väikestele ja keskmise suurusega jõgedele: Ahja, Võhandu, Põltsamaa, Emajõgi ja teised rahulikuma vooluga veekogud. Tänu stabiilsusele ja hea juhitavusega põhjale pakub Avant enesekindlust ka neile, kes varem pole kanuuga sõitnud.

Lihtne kasutada ja hooldada

Kanuu on hooldusvaba – peale sõitu piisab veest loputamisest ja aeg-ajalt võib üle vaadata kaitsekatted. Kerguse tõttu saab selle kergesti tõsta auto katusele või haagisesse ning transport ei nõua suurt jõudu ega eritehnikat.

Valige sobiv kanuumatk siit! info@matkajuht.ee, +37256678113

Gumotex Pulsar parved

Levo — Fri, 07 Feb 2025 09:08:54 +0000

Kasutame 7 ja 9 kohalisi Tšehhi tootja Gumotex parvesid. Parved on mõeldud parvematkade (raftingu) läbiviimiseks, ka treeninguks ja võistlusteks. Mitmed korrad on Pulsar olnud maailmameistrivõistluste ning Euroopa meistrivõistluste ametlik alus. Viimati 2016 aastal Raftingu Euroopa Meistrivõistlustel Sloveenias.

Kummiparved (raftid) mudelid Gumotex Pulsar (mudel 380; 7 kohaline, mõõdud 380×178, kaal 44 kg ja kandevõime 650 kg ja mudel 450, 9 kohalised, mõõdud 450×210, kaal 60 kg, kandevõime 900 kg) Tootjaks maailma suurim täispumbatavate paatide tootja GUMOTEX Coating, s.r.o

Parve ehitus, aerutamine, juhtimine, turvalisus. Pulsari kere on sale, jäik, vähese veetakistusega ning balloonid on liidetud viisil, mis tagab eriti hea püsivuse kärestikes. Sõites istuvad aerutajad külgmistel balloonidel ja tüürimees ahtris. Juhtimine toimub aerutajate ja tüürimehe koostöös.
Parve keskel on istmed kaassõitja (näiteks lapse) jaoks. Aerutaja istease balloonil on kaetud kareda materjaliga, mis ei lase kehal libiseda. Parvel püsimiseks on põrandal jala-aasad, kuhu saab saapaninad sisse pista ja keha toetada. Pritsmevesi voolab välja põrandaavade kaudu. Seega ei võta alus vett sisse ja jääb alati kergeks ja juhitavaks.
Parv on valmistatud tugevdatud kattega Hypalon materjalist. See on tugevam kui levinud Nitrilon ja PVC. Balloonid, põhi, ja keskmised istmed jagunevad seitsmeks eraldatud õhusektsiooniks. Ka läbitorke puhul jääb parv teiste sektsioonide jõul ujuma. Pulsarite usaldusväärsust kinnitab nende kasutamine päästeteenistustes.
Kõige turvalisem veesõiduk on parv, järgmisena süst ja viimasel kohal on kanuu.
Parvematk on turvalisim viis nii suurvee nautimiseks kui ka loodusvaatlusteks!

Vaata ka 6 kohalisi Gumotex Ontario parvesid

Võhandu veematkarada – kuni 6 päeva matka Eesti pikimal jõel!

Levo — Wed, 05 Feb 2025 12:56:48 +0000

Suur mitmpäevane seiklus kanuul, parvel või süstal

Kirjeldus

Meie peame Võhandut huvitavamaks ja parimaks nädalase veematka jõeks Eestis. Võhandu algab Otepää kõrgustiku idaosast, voolab läbi Võru orundi järvede, Kagu-Eesti lavamaa ja Peipsi nõo ning suubub peale 162 kilomeetri pikkust teekonda Põlvamaal Võõpsu külje all Lämmijärve. Keskjooksul jõgi kitseneb, voolates kõrgete liivakivikaljude ja koobastega ääristatud kärestikulises jõesängis.
Pikim, 5-6 päevane suvine matk võiks alata juba Pühajõelt, Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt. Lõik kuni Võru linnani võib olla üsna väljakutsuv vette kukkunud puude tõttu. Raskusi mittepelgavale matkaja jaoks on see kaunis ja põnev jõelõik (33 km).
Rahulikum ja lühem 3-4 päevane matk saab alguse Võru külje alt Kirumpäält ning lõpeb Võõpsus. Elamuslik 90 kilomeetrine veematkamarsruut sobib nii peredele kui sõpradele looduses metsiku elu elamiseks.
Matkates püüdke säilitada vaikust. Siis ehk õnnestub teil metsikuid loomi – näiteks kopraid näha. Nende peiteurud asuvad lähtekohast pisut allavoolu ja mitmes pool hajutatult kogu teekonna vältel. Parimad ajad kopravaatluseks on varahommikul ja õhtuti. Lõuna-Eesti metsad on koduks veel põdrale, metskitsele, ilvesele, karule, hundile, rebasele, metsseale. Neid silmab küll harva, kuid kui liikuda müra tekitamata allavoolu, siis võib olla teil õnne.
Kõige sõidetavam ja huvitavam osa Võhandust asub jõelõigul mis jääb Paidra vesiveski ja Reo maantesilla vahele Põlva-Värska maanteel. Paidral tuleb esimest korda paat veest välja tõsta ja tammist mööda kanda. Nüüd järgneva lõigu alguses on vool laisk, kuid edasi jõesäng aheneb, pikkamööda tekib rohkem kivikärestikke ning vee kiirus kasvab. Jõgi laieneb ja vool vaibub taas alles 8 km pärast Leevi elektrijaama paisjärvel. Siin järgneb teine ülekandmine Leevi tammist.
Leevilt algava kaitseala keskosas võib jõeoru sügavus ulatuda 30 meetrini. Siin asuvad ka Võhandu jõe kõige märkmisväärsemad kärestikud, veskid, liivakivipaljandid ja koopad. See lõik võlub oma puutumatute metsade ja kaunite vaadete poolest.
Teekonna kõige põhjapoolsemale punktile Viiral järgneb veel 2 kärestikku Viial ja Reol ning seejärel vool taltub ning kuni Räpinani voolab Võhandu rahunenult oma sängis. Enne Räpinat tuleb teha ümber Leevaku elektrijaama tammi. Leevaku puhkeplatsil saab telkida. Ka Räpinas tuleb veel viimast korda vedada paadid üle paberivabriku tammi. Viimase 9 kilomeetrit kuni Võõpsuni kulgevad laisalt voolaval jõel. Kasuta võimalust kalastamiseks.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Võhandul 1 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Mitmepäevased matkad siin. Ühine!

Asukoht ja nõuanded. Algus Võrumaalt Sulbi küla lähedal maanteesillalt (GPS:N 57 54.562, E 26 45.091) lõpp Põlvamaal (GPS:N 58 4.919, E 27 32.694). Teekond pikkusega 124 km läbitav 5-6 päevaga. Nõuab mõõdukat füüsilist ettevalmistust. Sõidetav kanuu, süsta, kummipaadiga. Alates Võrust on sõidetav sõudepaadiga.

Majutus, telkimine, lõkketegemine ja vesi. Võhandu on hästi varustatud avalike ja tasuliste telkimisvõimalustega. Kahjuks paiknevad need teekonna kestel ebaühtlaselt. Lõkketegemine kaitseala piirkonnas on lubatud ainult ettevalmistatud kohtades. Tuleohutuse ja keskkonnasäästu mõttes on toiduvalmistamiseks soovitav kasutada priimust. Joogivett saab jõeäärsetest allikatest. Varuge joogivesi kaasa Võru- Leevaku lõigu ning jõe alamjooksu läbimiseks. Pesemisel kasutage biolagunevaid pesuaineid ning tehke seda jõest eemal. Mõistlik oleks kaasa võtta ka prügikott ning tualetikühvel. Varusid saab täiendada Võrus, Leevil, Räpinas. Kontrollige poodide lahtiolekuaegu netist

Ahja veematkarada

Levo — Wed, 05 Feb 2025 12:43:21 +0000

Jäälinnu matkamarsruut Ahja jõel

Kirjeldus

Ahjal asub kahtlemata Eesti tuntumaid ja parimaid veematka marsruute. Jäälind on jõe tunnuslind ning teda võib tihti silmata nii ülem- kui alamjooksul. See maaliline jõgi saab alguse Kanepi vallast Erastvere järvest. Pikal teekonnal (95 km) läbi Lõuna-Eesti voolab ta kiirevoolulisena kitsas liivakivisängis, laienedes aeg-ajalt paisjärvedeks ning alamjooksul suubub laia ja rahulikuna Emajõkke. Tuntuimad kohad teekonnal on Valgemetsa, Kiidjärve ja Taevaskojad. Kiirustamata kulgedes võib Ahjal teha kuni 3 päevase veematka (70 km). Pikale matkale on mõistlik startida Aarnaorust ja lõpetada enne Emajõkke suubumist Tartumaal Kikassaares.

Lõigud.

Aarnaorust kuni Koorvereni on jõgi kitsas, silmusklev, vette on langenud puid. Vahemaa on 14 km. Koorvere veskiga saab alguse maastikukaitseala ning siit muutub jõgi kiiremaks. Jõe langus on siin 1,1-1,6 m/km. Ilmuvad esimesed liivakivipaljandid.
Teekonnal Koorverest – Kiidjärveni (11 km) on 3 kärestikulisemat kohta. Kiidjärve vesiveski tamm on esimene ümberveo koht. Siin võib teha ka puhkepausi poeskäimiseks või RMK teabepunkti külastamiseks.
Järgmine lõik Kiidjärve-Saesaare (6 km) kulgeb paisjärvel. Kohati on jõgi siin kuni 200 m lai. Kuigi vool on märkamatu, muudavad metsased kaldad ja liivakivipaljandid sellegi lõigu nauditavaks. Juhul kui kaasas on õng, proovi siin õnne kalapüügiga. Saesaare HEJ tammi juures tuleb paadid uuesti üle kanda elektrijaama väljavoolukanalisse.
Saesaare-Eoste lõigul (7 km) asuvad Ahja kõige tuntumad paljandid – Suur- ja Väike- Taevaskoda. Jõgi on kivine, põuastel suvedel on tuntav elektrijaama mõju – vett paisu taha kogudes võib allavoolu asuv säng olla veevaene. Peale Taevaskodasid ootab ees veel 2 veskikohta: Otteni ja Porgandi (Eoste küla). Ottenis lõpeb maastikukaitseala ja viimased veskikohad “sulgevad” ka Ahja kiirema osa.
Eostest-Kärsani (13 km) kulgeb jõgi veel ürgorus, kuigi silmaga on seda raske hoomata. Vool on mõõdukalt aeglane. Enne Kärsat paikneb veel viimane, Sulbi vesiveski.
Kärsalt-Kikassaarde (26 km). Jõgi muutub sügavamaks ja vool aeglustub. Jõe idakallast katab mets, läänekallast heinamaad. Peale Läänistet voolab jõgi mööda Emajõe-Suursood ning on kahes kohas ühenduses järvedega (Ahi- ja Võngjärvega). Lõpetamise koht Kikassaares võib olla vee pealt rasketi märgatav. Peab olema tähelepanelik, sest allavoolu pole enam enne Peipsit enam ühtegi ühendusteed.

Raja asukoht ja andmed. Algus Põlva-Saverna mnt. Aarnaorust (GPS:N 58 3.560, E 26 56.308), lõpp Tartumaal Kikassaares (GPS:N 58 22.002, E 27 8.693). Teekond pikkusega 72 km läbitav 3 päevaga. Nõuab mõõdukat füüsilist ettevalmistust. Sõidetav kanuu, süsta ja kummipaadiga. Kiidjärve-Saesaare lõik ja Eoste-Kikkasaare lõik parvega.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Ahjal 1-3 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Ühine!

Majutus, telkimine, lõkketegemine ja vesi. Ahja marsruudi ulatuses on avalik tasuta telkimiskoht Valgemetsa raudteesilla kõrval (katusealune laud), Sõnajalamäel peale Kiidjärvet ja Ottenis RMK plats. Telkida tuleb igaüheõiguse alusel või jõeäärsete puhkemajade territooriumil Valgemetsas ja Kiidjärvel. Lõkketegemine kaitseala piirkonnas on lubatud ainult ettevalmistatud platsil Sõnajalamäel (peale Kiidjärvet). Tuleohutuse ja keskkonnasäästu mõttes on toiduvalmistamiseks soovitav kasutada priimust. Joogivett saab jõeäärsetest allikatest. Varuge joogivesi kaasa jõe alamjooksu läbimiseks. Peale Otteni veskit on joogivett keerulisem hankida. Pesemisel kasutage biolagunevaid pesuaineid ning tehke seda jõest eemal. Mõistlik oleks kaasa võtta ka prügikott ning tualetikühvel. Toiduvarusid saab täiendada Saesaare kioskis (avatud ainult suveperioodil)

Mädajõe veematkarada. Kõnnumaajõgi Setomaal.

Levo — Thu, 28 Apr 2022 04:34:50 +0000

Kirjeldus. Kui tahad kulgeda tõelisel kõnnumaajõel, siis selleks on Mädajõgi. Mädajõgi suubub enne Võõpsut Võhandusse. Voolab ta läbi soode ja madalate lammimetsade. Jõgi on kitsas, looklev, rahuliku vooluga, langetisest vaba. Kaldad on pehmed, ehk vanarahva keeles “mädad”. Peale ei saa jala ega hobusega minna – vajud läbi. Sellest siis nimigi – Mädajõgi. Pehmetel kallastel on aga omad eelised: talusid jõe kallastel pole, põldusid ka mitte. See aga tähendab, et loodus avaldub siin oma kõige loomulikumal moel. Huvitaval kombel moodustab Mädajõgi ka piiri Eestimaa ja Setomaa vahel.
Aeruta vaikselt, lobise vähe, hoia silmad lahti ning fotoaparaat või vidokaamera käepärast. Võid näha vee- ja röövlinde, hea õnne korral võib kohata kopraid, põtru ja metssigu. Kopratamme pole, küll on märgata rohkelt koprapesi, kanaleid ja varjeurge.
Mädajõel matkamiseks sobivad paremini jahedamad ja veerikkamad kuud oktoobrist mai lõpuni. Siis on veeseis kõrgem, putukaid ja veetaimestikku vähem. Sobivaks sõiduvahend on süst, kanuu, väike kummipaat.

Matkakorraldus: Matkajuht korraldab Mädajõel 1 päevaseid süsta- parve-, ja kanuumatku. Ühine!

Asukoht. Kui matkad isikliku oma paadiga, siis stardi Põlva-Värska mnt. sillalt Niitsiku risti lähedalt (GPS:N 57 57.706, E 27 28.288). Siin on Järvepää järve mõju tuntav ja jõgi piisavalt veerohke väiksema sõiduvahendiga alustamiseks. Paadi puudumisel võid tellida ka kanuu- või süstamatka korralduse. Siis pole muret varustuse hankimise, transpordi ja sihtpunktist ärasaamise pärast. Lõpetada võib Kahkvas (1,5t), Kärel (3t) või Võõpsus (4t). Marsruut on läbitav ja jõukohane ka vähese sõiduoskusega matkajale.