Skip to content

VIIS SAMMU ÕNNESTUNUD MATKA KORRALDAMISEKS.

Tekst: Levo Tohva

SAMM 1. ENNE MATKA MÕTLE LÄBI JA OTSUSTA:

  • Kas korraldad sportliku matka raskel maastikul või lõõgastava retke looduses?
  • Kui pikalt soovid matkata?
  • Kas väljavalitud teekond on jõukohane kõigile kaaslastele?
  • Uuri eelnevalt kohalike käest, kus nad soovitaksid matkata.
  • Kas piirkonnas on märgistatud matkaradu?
  • Kas piirkonna kohta on võimalik hankida kaarte, matkaaruandeid või reisijuhte?
  • Kaalu läbi oma piirkonna tundmine. Ehk oleks mõistlikum kasutada teejuhti?
  • Kas kasutatav kaart on piisavalt detailne (vähemalt 1:50 000 või täpsem)?
  • Hinda võimalikke ohte ja riskide suurust. Kaalu kas sul on kogemusi ja oskusi kaaslaste juhtimiseks kriisisituatsioonis.

Kui tunned, et ei oska piisavalt kasutada kompassi, GPS-seadet või kaarti, sea eesmärgid madalamale ja piirdu märgistatud matkaradadega.

SAMM 2. PLANEERIMINE ON TURVALISE MATKA EELDUSEKS

  • Tutvu ilmateatega ja planeeri minek lähtuvalt prognoosist.
  • Planeeri teekonda arvestusega, et tunnis läbitakse keskmiselt 4 km (rasketes oludes vähem).
  • Arvesta lisaaega keerukamate lõikude läbimiseks, puhkuseks, lõunapausideks ja pildistamiseks.
  • Arvesta pimenemist. Päeva pikkus planeeri nii, et laagrisse jõuaks enne pimedat.
  • Tee selgeks, kas sel aastaajal on piirkonnas segavaid loodusnähtusi (üleujutus jne.) mis võivad grupi ära lõigata väljapääsuteedest.
  • Teavita usaldusväärset inimest oma plaanidest ja marsruudist ning matkalt tagasi tulles ära unusta teda informeerida oma õnnelikust tagasijõudmisest.

SAMM 3. RIIETUS JA VARUSTUS

  • Kaart ja kompass või GPS.
  • Võta alati kaasa (ka suvel) vihmakindel jope.
  • Soojad riided, müts ja sõrmkindad on olulised igal aastaajal
  • Taskulamp, esmaabivahendid, ellujäämiskomplekt, küllaldasel hulgal kõrge energiasisaldusega toitu ja juua.
  • Sissekantud matkasaabas on parim jalats ebatasasel pinnal liikumiseks.
  • Ohutuse planeerimisel ära looda ainult mobiiltelefonile ja GPS-ile. Sageli pole sügaval metsas või ääremaadel levi või tühjeneb aku. Seade võib kaduda või märjaks saada.

SAMM 4. TURVALISUS MATKAL OLLES

  • Hoia kaart või GPS käepärast ning jälgi teekonda.
  • Hoiduge kaaslastega lähestikku ja pidage üksteist silmas.
  • Teel olles peatu aeg-ajalt ja tee kindlaks kas kaaslased jõuavad järgi.
  • Kui on ilmnemas probleeme (väsimus, jala hõõrdumine jne.) tuleb sellest esimesel võimalusel eesliikujaid teavitada. Leppige selles matka algul kokku.
  • Juhul, kui on valida, hoiduge järskudest nõlvadest, jõest läbiminekust, pankrannikul ronimisest ja muudest kohtadest mis võivad riski suurendada.
  • Kiirustamine ja üleväsimus suurendavad riski. Liigu kiirustamata, tee peatusi ja peamine, naudi matkamist.
  • Jälgi ilmamuutusi. Kui ilm pöördub kehvaks, on mõistlik teekond katkestada või tagasi pöörduda.

SAMM 5. KUI SIISKI JUHTUB MIDAGI

  • Kui oled eksinud, uuri ümbrust, meenuta teekonda, seejärel püüa kaardil oma asukoht kindlaks määrata. Vajadusel liigu tagasi kohani, kus viimati olid kaardil.
  • Kui vajad välist abi, helista 112
  • Enne kui saadad kaaslased abi järele, veendu selles, et nad leiavad tee piirkonnast välja. Anna neile kaasa kiri, kus detailselt kirjas grupi asukoht ning kannatanu vigastused.
  • Õnnetuse korral teavita gruppi plaanitavatest tegevustest, leia grupiliikmed kes on võimelised sind assisteerima, jaota ülesanded (rahustamine, osalemine päästetegevuses jne.). Sellega väldid paanika tekkimist ja olukorda kus kaaslased seavad end läbimõtlematult ohtu.
  • Püüa kannatanut abistada nii nagu oskad ning hoolitse, et tal oleks võimalikult soe ja mugav.
  • Hoolitse, et ka teised grupiliikmed viibiksid ohutus kohas, sest abi saabumine võib väldata pikka aega.
Back To Top