Skip to content

Kust on räätsamatkamine alguse saanud?

Levo Tohva

Räätsad, klombid, lumekingad ehk rajad. Heal lapsel mitu nime. Nende saamislugu on samuti peidus aegade hämaruses. Osa allikaid väidab, et enne 1600 aastaid Euroopa aladel räätsasid ei tuntudki ja see idee toodi sisse Põhja-Ameerikas.
Seda on muidugi raske uskuda, et soistel Eesti aladel räätsasid ei kasutatud. Teave nende kohta ei pruukinud lihtsal olla üldteada. Eesti Rahva Muuseumis ja Saatse Seto muuseumis on igatahes igivanad vitstest punutud räätsad eksponeeritud. Kasutati neid nii inimeste kui ka hobuste liikumise kergendamiseks.

Räätsade tähtsust põhjarahvaste eluolus näitab kasvõi seegi, et isegi sõjasjanduses nendeta hakkama ei saadud. On teada kaks Kanada kõnnumaal peetud lahingut brittide ja prantslaste vahel mis kannavad “Räätsalahingu” (Battle of Snowshoes) nime. Nimelt varitsenud prantslastest ja indiaanlastest koosnev väeüksus rännakul olevat briti väeosa. Kuigi rünnak olnud ootamatu, õnnestus briti palgasõduritel kuni pimedani vastu pidada ja öö varjus tagasi tõmbuda. Pettunud prantslased raporteerisid, et ebaõnnestumise põhjuseks olnud brittide räätsad, mis võimaldasid neil kubemeni lumes nobedalt liikuda ja tõhusat vastupanu osutada.
Räätsade eeliseks on, et nad hajutavad keharaskuse laiemale pinnale ning võimaldavad liikuda pehmetel pinnastel. Seega saab neid kasutada talvel pehmes lumes kui ka soo peal liikumiseks. Veel on nende eeliseks, et talla alla kinnitatud kõvasulamist naelad ei lase kõndijat jääl libiseda.
Kaasajal kui inimesed liiguvad jalgsi vähem kui muistsetel aegadel, pole räätsade tähtsus kadunud. Nüüd aitavad räätsamatkad sisustada jõudeaega ja viia huvilisi loodusele lähemale.

Vaata ka:
Räätsamatkad Valgesoos
Räätsamatkad Meenikunnos
Räätsamatkad Euroopa Liidu piiril

Keeleabi

Räätsad inglise keeles snowshoe
Räätsamatk inglise keeles snowshoeing
Räätsad soome keeles lumikengät
Räätsamatk soome keeles lumikenkäily

Klombid hobusele soos liikumiseks

Padinad e. jääkingad

Soorajad

Back To Top