Jalgsimatka varustus

Tekst: Levo Tohva

Ühepäevasele jalgsimatkale minekuks suvisel ajal Eestimaal piisab peaaegu alati tavalisest spordiriietusest ja jalanõudest (v.a. spordisaali jalanõud). Ka pikemaid matku saab sooritada lihtsa varustusega. Olukord on teine, kui plaanitakse hooajavälist matka või matka mitme ööbimisega. Siis tasub mugavuse ja ohutuse nimel teha suuremaid pingutusi korraliku varustuse muretsemiseks.
Varustuse valimine on lihtne, kui oskame vastata küsimusele: mis otstarbeks me varustust vajame ja millistes tingimustes kasutamiseks peab see sobima?
Nii nagu ei saa sõelaga vett kanda, ei saa ka matkasaabast kummikuna kasutada.
Vaatleme varustust, mis on eestisisesel ööbimisega jalgsimatkal ohutuse ja mugavuse seisukohast kriitilise tähtsusega.

Jalatsid
Igal poolaastal jõuab lettidele üle 10 000 uue spordijalatsi mudeli. Loomulikult on nii suures valikus raske orienteeruda. Vaatleme, millele toetudes leida jalgsimatkaks sobilik jalatsipaar.
Tootja lähtub konstrueerides jalatsi otstarbest, seejärel inimeste erinevatest maitsetest ning sellest lähtuvalt valib materjalid ja tehnoloogiad. Samas järjekorras on ka ostjal mõistlik oma valikuid teha.
Liikudes jalatsikannale langev raskusjõud ületab mitmekordselt inimese kehakaalu. Kui sellele liita seljas kantava varustuse kaal, siis näeme, et matkajalatsitele esitatakse kõrgeid nõudeid
Nõuetele vastavad selleks otstarbeks valmistud matkasaapad. Välisjalatsite tähistamiseks üldiselt kasutatakse sõna „outdoor” (sisejalatseid tähistatakse sõnaga „indoor”). Termini „outdoor” alla mahub hulgaliselt spetsiifilisi jalatseid, mis on mõeldud nii matkamiseks (hiking, backpacking, trekking), sportlikeks matkadeks (trail sport), mägimatkamiseks (mountaineering) ja seiklusspordiga tegelejatele (adventure sport) Enamikes jaotustes toodetakse saapaid ka naistele.
Eestis matkamiseks sobivad saapad, mis mahuvad ingliskeelsete terminite „hiking” „backpacking” ja „trekking” alla.
Matkasaapaid valmistatakse erineva kliima, reljeefi, pinnase ja matka raskusastme jaoks. Selle alusel jaotuvad saapad klassidesse, millest sobilikumad Eestis korraldatavateks jalgsimatkadeks on:

  • Kerge matkasaabas. Mõeldud kergeteks päevamatkadeks ja lihtsamaks looduses liikumiseks iga ilmaga, samuti tänaval liikumiseks. Pealsed õhemast nahast ja tehismaterjalist, tald haakub hästi ka pehme pinnasega, kerged. Võivad olla vooderdatud GoreTex kangaga, mis annab veekindluse ja hingavuse.
  • Matkasaapad keskmise koormusega matkadeks. Paksema pealisnahaga (seega ka rohkem vee- ja kulumiskindel), tald mõeldud erinevatel pinnastel liikumiseks ning hea haardumisvõimega, vahetald pehmendab kanna põrutusi, mis tekivad käimisel ja laskumisel keskmiste koormuste kandmisel. Enamasti kasutatakse Gore – Texi, mis muudab saapa veekindlaks ja hingavaks. Saapa disainimisel on lähtutud jala anatoomiast. (a.d.d.- anatoomiast dikteeritud disain)
  • Kummik. On vältimatu abiline soomatkadel. Anatoomilise sisetallaga ja tugevdatud labaosaga kummik on arvestatav matkajalanõu sügisel ja varakevadel.

Olenemata saabaste hinnaklassist ja materjalist ei ole olemas eluaegseid saapaid – ka materjalid väsivad ja surevad.
Otstarbekuse kõrval on teiseks peamiseks argumendiks jalatsi soetamisel matkaja biomehhaanilised vajadused, milles tähtsamaks on pronatsioon, ehk jala võime leevendada põrutust, mis tekib maapinnaga kokkupõrkel. Umbes 5% inimesi kannatab jäiga pöia all. Sellistel inimestel puudub liiga kõrge pöiavõlvi tõttu looduslik amortisaator ning nad peaksid valima võimalikult põrutuskindla jalatsi. Samuti võiks kasutada nn. ”põskesid”, mida annab sisetallale kleepida ja mis toestavad pöiavõlvi.
Eksisteerib ka vastupidine probleem – liiga pehme amortisaator, ehk madaldunud pöiavõlv (lampjalgsus), mis esineb 30% inimestest. Selline jalg on väga ebastabiilne ja vajab jäika vahetalda ning jalatsi sisekülje tugevat toestust. Samasuguste omadustega jalatsit võib soovitada ka ülekaalulistele.

Kokkuvõtteks:

  • otsusta, millistes tingimustes soovid saapaid kasutada (sellest tuleneb jalatsi otstarve)
  • tee kindlaks oma jala pronatsioon
  • külasta kauplusi ja tee kindlaks müügilolev valik
  • anna oma vajadustest teada müüjale, kes aitab otstarbeka jalatsi välja valida.
  • sõelale jäänud valikust tee otsus oma maitse-eelistuste järgi

Matkasaapa head omadused avalduvad maksimaalselt, kui kasutada spetsiaalseid kulumiskindlat ja hästi higijuhtivaid matkasokke. Ebamugavust ja hõõrdumist tekitab liiga õhukese tehismaterjalist või õmblustega sokkide kasutamine. Ebasoovitav on kasutada sokke, mis on liiga suured.
Kogemus: Kuigi jalatseid müüvad ka spordi- ja kingapoed, on piisav kompetents matkajalatsite osas spetsialiseeritud matkapoodide müüjatel.

Matkakepid
Keppe on mõistlik kasutada kõikidel maastikel. Samuti saab neid appi võtta kinnitusvahendina või tugipuuna. Mõned mudelid omavad spetsiaalset kinnitust, mille külge saab kruvida fotoaparaadi või videokaamera. Nii saab matkakeppi kasutada statiivina. Otstarbekas on soetada teleskoopkepid (parem transportida, võimalus vastavalt vajadusele pikkust muuta).
Parimad teleskoopkepid on varustatud:

  • SBS-iga (Super Blocking System). Tagab raskel toetamisel teleskoobi pikkuse säilimise ja võimaldab kiiresti ja mugavalt kepi pikkust muuta.
  • Erineva suurusega kepirõngad (diam. 55, 95 ja 120 mm). Suuremate rõngaste kasutamine abistab liikumisel soos ja lumel
  • RBS-iga (Replacement Basket System). Võimaldab kepirõngaste kiiret, ohutut ja mugavat vahetust
  • Kompressor Antishockiga (amortisaatoriga), mis leevendab põrutusi kätele ja liigestele asfaldil ja kivisel pinnal liikumisel.

Seljakotid

  • Ühepäevakotid. On sobilikud kasutamiseks ühepäevasel matkal või linnakotina. Mahutavus 15-40 liitrit. Suurusest piisab, et mahutada vihmariided, toit, jook ja isiklikud asjad. Parimad ühepäevakotid on ventileeritava seljaosaga ja valmistatud veekindlast materjalist. Ehituselt lihtsad ja mugavad.
  • Matkaseljakotid. On sobivad ööbimisega matkadeks. Suurus 40-80 liitrit. On piisavad selleks, et mahutada magamiskott, telk, toit, nõud ja lisariided. Sellel tüübil eristatakse naiste ja meeste mudeleid. Kottidel on ergonoomilised õlarihmad, reguleeritav selja toestuse pikkus (koti kõrgust seljas saab muuta), hingav võrkpolstrist seljaosa ja vöörihmad (ventilatsioon väldib hõõrdumist ja haudumist), rinnakinnis (fikseerib õlarihmad ja võimaldab asendi muutmist), varustusele ligipääs alumisest osast (võimaldab kätte saada koti põhjas asuvaid asju), vihmakindel lisakate, pingutuskumm ja lisa-aasad koti peale lisavarustuse (nt. telgi) kinnitamiseks, raskuskeset reguleerivad rihmad õlgadel, kotilaka sees asuv lisatasku joogisüsteemi paigutamiseks.
  • Ekspeditsioonikotid
  • Ekstreemkotid
  • Alpinismikotid

Kolme viimast tüüpi kotti on tark soetada matkajal, kes soovib tutvuda matkarajoonidega ka väljaspool Eestit

Räätsad e. lumekingad
Räätsasid on Eesti aladel juba muiste kasutatud soos ja lumes liikumiseks. Algselt valmistati räätsad pajuvitstest ja nahast.
Uuema aja lumekingad toodetakse kaasaegsetest materjalidest (plastikust, Hypalonist), täiustatud on ehitust. Erinevalt endisaegsetest on nende kinnitamine jalgade külge kiire ja liigendid muudavad astumise mugavaks. Räätsad hajutavad keha raskust pinnasele ja võimaldavad liikuda soos üle ohtlike kohtade. Eriti tõhusad on räätsad, kui kasutatakse lisaks 120 mm rõngastega matkakeppe. Räätsasid toodetakse erinevatele kehakaaludele, seda peaks ka ostmisel jälgima.

Ellujäämiskomplekt
Inimene suudab elada:

  • kolm minutit ilma hapnikuta,
  • kolmest minutist kuni kolme tunnini külmas, enne kui kaotab teadvuse,
  • kolm päeva ilma veeta (kuigi vajab kuni 3 liitrit vett ööpäevas),
  • kuni kolm nädalat söömata.

Eestis eksinud inimene leitakse tavaliselt kahe päeva jooksul. Juhul, kui eksinud inimene on kaotanud varustuse, on üsna ebamugav neid kahte päeva üle elada. Selleks vajab matkaja individuaalset ellujäämiskomplekti.

Komplekti sisu:

  • Tikud või tulesüütekomplekt veekindlas pakendis
  • Küünlajupp
  • Termokile
  • Elementaarsed esmaabivahendid
  • Nuga või multitööriist
  • Energiakontsentraat
  • Vile
  • Väike taskulamp

Ellujäämiskomplektist on kasu siis, kui ta on kinnitatud vöörihmale või paikneb alumiste riiete taskus. Sellega vähendatakse riski, et koos varustuse või pealisriietega kaob ka ellujäämiskomplekt.

Teiste matkaaladega ühine varustus. Isiklik varustus
Nuga, veekindel dokumenditasku, tuletegemise vahendid, pealamp, joogipudel või -veesüsteem, magamiskott, magamismatt, orienteerumisvahendid, potid-priimused jm. köögivarustus, telk, köievarustus, tööriistad, apteek, toiduained, hügieenitarbed, ilmastikukindel riietus, patareid, sidevahendid

Back To Top