Matkajuht.ee
eesti english русский
Matkarajad Trüki SendToAFriend

Pikalombi matkarada

Pikalombi matkarada

Matkajuhton
 

Vaata Estonia. Pikalombi matkarada. Pikalombi hiking path suuremalt kaardilt

Matk Euroopa Liidu piiril. Pikalombi matkarada

Põlvamaa on üks kolmest maakonnast, kus Euroopa Liidu maismaapiir käib vastu Venemaad ja ainuke maakond kus Vene territooriumi on võimalik viisavabalt läbida (Saatse saabas). Koht kus piir silmaga näha ja küljega tuntav, on Pikalombi loodusrada. Kuigi rada kulgeb kohati liiga palju kruusateedel, tundub sel olevat mõistetav põhjus. Värska ümbrus on alles hiljuti saanud kuivaks maaks. Veel mitte väga ammu lainetas Värska kandi liivaste saarekeste ja maaninade ümber Lämmijärv. Veetaseme alanedes soostusid saartevahelised alad ning muutusid pikkamööda maismaaks. Veel praegugi meenutavad muistseid aegu üksikud kinnikasvamata soojärved.  Lämmijärv mõjutab sood siiamaani. Kui järves vesi kõrge, on ka sood triiki. Kaasajal on saartel paiknevate külade pea ainukesteks ühenduslülideks  kruusateed. Seega on tee matkamiseks möödapääsmatu.
Alusta Värska Veeparadiisi esiselt platsilt, kus rajakaart ja infothavel. Liigu paremale Popovitsa küla suunas. Peagi asendub asfalt kruusaga ning ole tähelepanelik, et esimest viidaga tähistatud parempööret maha ei magaks. Peale suunamuutust kulgeb tee taludest mööda, mööda metsavaheteid Kureõsuule, laudraja algusesse.
Kurõsuu (Kuresoo). Niisiis, esimest Eesti-Vene piiriposti võidki silmata siit Kurõsuu vaatetornist. Samast paistab soo tagant ka Lämmijärv ja Kulje (Venemaa) kiriku torn. Sea sammud laudteele, ja ole ette valmistatud selleks, et kõrge veeseisuga võivad jalad märjaks saada. Pista põske pihutäis mulluseid jõhvikaid, imetle tupp-villpea õitsemist ning naudi vaikust. Inimesi liigub siin tõesti vähe.
Saarõpää rabajärv. Soo teises otsas, Saarõpää rabajärve ääres ootab sind luksuslik puhkepaik. Paadisillalt saad end vette kasta ja kaasavõetud matkaeinet süüa. Rada jätkub väikeseid teid pidi. Ärapöördekohti tähistavad järjekorranumbritega viidad ning infotahvlid.
Sellest, et inimesed siin juba pikka aega on elanud, annavad märku rajaäärsed kääpad. Paikkonna ajalugu on kirju. Kui Eestimaad valitsesid 700 aastat ordusakslased, siis Setomaa on üle 1000 aasta Pihkva vürstide ja Vene tsaari all olnud (ometi pole setod kunagi orjad olnud - maa kuulus kogukonnale, kloostrile ja tsaarile ning siin polnud mõisaid). Eestiga ühte saadi alles Vabadussõja käigus. Muistsete sõdade aegu tuli setodel (tšuudidel) üle elada hulgaliselt sõjakäike, mis tähendas ainult üht - röövimisi ja tapatalguid. Verevalamiste tunnistajaks on nii kohanimed kui ka mööda Lämmijärve kaldaid laialipillutatud kääpad.
Teekonna lõpulõik kulgeb mööda Hilibiniidu (Kurtjärv) soojärvest, kruusastest kõrgendikest, läbi männimetsa ning lõpeb Värska Veeparadiisi juures. Päevale annab lisaväärtuse Veeparadiisi sauna ja võimalus mullivannis väsinud jalgu masseerida. Samas on võimalik võtta ka kerge eine ning majutuda.

Mida siin veel teha võib? Räätsamatk Kure- või Suursuus, jalgsimatkad, tõukerattamatkad, tõukekelgumatkad, kanuu-, süsta- või parvematk Võhandu jõel

Asukoht. Raja pikkus 9 km. 
Raja algus Värska Veeparadiisi eest (GPS:N 57 58.975, E 27 37.468) Raja otsa saab auto või liinibussiga Tallinast, Tartust (peatus "Värska Sanatoorium"), Võrust, Põlvast (peatus "Värska"). Auto võib jätta Veekeskuse parklasse, voldiku raja skeemiga saab administraatori käest. Veekeskuse ees tähistab raja algust infotahvel kaardiga ning puhkekoht. Rada on läbitav ka tõukeratta ning jalgrattaga. Püsivate sadude järel või hooajavälisel ajal läheb vaja kummikuid. Jõukohane kõigile.


Lisaks
Kui sulle meeldib matkata, siis tule kampa
Kiireimad uudised matkadest saabuvad siitkaudu
 
Matkajuht.ee